Vana maja

On aken kolmest ruudust,
kuid ometi on midagi sel puudu.
Sel pole klaasi ja puudub link -
see kui jalgadeta pargipink.

On uksel link ja kena värv,
kuid tundub teine ikka narr.
See kinni on riivitud
ning võtigi sirgeks viilitud.

On maja suur ja vaade kena,
kuid hoovilt kunagi ei kostu kära.
Seal enam keegi ei ela,
nad läksid - kolisid linna ära.

Prix-prax

Põranda nagin,
metsas huikav kull
ja noorte naeruplagin.
Nii on - parem küll.

Hommikuse pudru lõhn,
õuel pöörlev tsemendisegaja
ja nivelleerimata mõhn.
Nii on - üheskoos hea.

Taktitundetu kell,
noor pealehakkaja sell
ja paar arukat sõna.
Nii on - siin lõpmata kena.

Ära

Ma olen ära -
juhus võttis ja tõi mind siia.
Ma mõtlesin täna,
et kuhu veel võiks ta mind viia.

Siin päevad mööduvad kui tunnid,
aeg kummaliselt kaob.
Töö siin aina tagant sunnib,
kuni täidetud saavad kõik praod.

Vaid õhtuti hilja
meenud mul taas.
Pole aeg veel kandnud vilja -
ikka tühjalt seisab mu kummutil vaas.

Hetk enne keskööd

Võtsin ühe hetke,
et istuda vaikuses ja rahus.
Võtsin ette selle retke,
et olla sinust lahus.

Sulgesin silmad,
et ilusad saaksid olla ilmad.
Sulgesin suu,
et kuulda, kuidas puhub tuul.

Ootasin päeva,
uut sadamasse saabuvat laeva.
Nägin palju vaeva,
kuid lõpuks sain minna - laia maailma kaema.

Peegel

Ma vaatan peeglisse,
et näha iseend.
Kuid peegel tõmbub udusse -
kaob sealt see kahvatu isend.

Ja nii päev päeva järel
see kordub - alati ühtmoodi.
Justnagu polekski ma ärkvel,
vaid lõplikult heitnud puhkama voodi.

Kas olen endiselt veel liialt noor
või juba liiga vana?!
Et täituda võiks mu ainus soov -
keegi lõhkuge see peegel ära.

Lost

Thunderstorm and rainbow
Crystal clear sky and white snow
Mountains more than thousand miles high
Are here even then you close your eyes

No other sound but laugh
Nothing useful only some stuff
Everything here looks like heaven
But actually it's even better

I am lost - but where

Only a dream

I looked but couldn't belive
though it seemed so real.
You where standing next to me
and didn't want to leave.

Two hands miraculously combined
your neck next to mine.
In a lightly dark room
where was no sing of scare or gloom.

Just cold sweat and soft warm breeze
then finally I woke and realized.
It was still only a dream.
Why does life have to be so mean.

It's because

I liked looking at you
Wish it was something I could always do
Sitting next to you made me calm
Not seeing you felt like loosing an arm
It's because I used to walk on the road
Where one rail was yours
And the other was mine
The simple nature of yours
Had made me blind
Now the train has to turn
I will lose my rail
but you'll have two
It's not something that I want
but must do...

Kuusteist

Peidan pea,
miks küll - ei tea.
Langen maha,
miks küll - näha ma ei taha.
Sulen silmad,
miks küll - nad mu reedavad.
Süda kui süsi,
miks küll - palun ära küsi.

moon_google

Üks hommik.
Üks tee -
läheb, kuid kuhu - ei tea veel.

Kõlab muusika
ja hiire klõbin
mõtte lämmatav võbin.

Sai tühjaks pastakas,
siis kui Halls'i komm keelel laiutas
ja mõte kergelt haigutas.

Kadus aknaruudust päike
ja tuba tundus juba liiga väike.
Tuli võtta ja minna ära,
suurde linna, kus rohkem kära.

Nii jäid need seitse minutit vaikust
ja aukudega kollane juust.
Need viis tundi rahu,
millest rohkem ühte päeva ära ei mahu.

Vaatus

Miljon
või üks.
Tiiger
või argpüks.

Sada
või kaks.
Kleenuke
või paks.

Natuke
või palju.
Mõtle
või karju.

Ikkagi
või kuidas.
Kuidagi
ei harju.