Tema

Ma kardan elada
Temata
Ma kordan seda
Teadmata
Mida tegelikult
Teha

Ma kardan elada
Teieta
Ma kurdan vaid
Lootmata
Et leida võiksin
Tema

Mälestus

See oli üks.
Olgugi, et hästi enam ei mäleta.
See juhtus viivuks
kui kõik elav jäi hääleta.

See oli üks.
Ma usun, ta veel mäletab.
See suur hall maja,
trepikoja valgustus ja kauge kaja.

See oli üks.
See on üks mälestus.
Olgugi, et kauges minevikus -
ta elab minuga olevikus.

Vari

Tühjal tänaval sammun,
pole käinud siin juba ammu.
Kuigi kaugele ma ei astu
vaid hoopis teepervele istun.

Eemalt paistab üks vari
ning mulle meenub vana nali.
Nii seal omaette naerangi,
otsides kotist vana head nahktagi.

Lõpuks tõusen ja minema hakkan,
kõik mu ümber on endiselt vakka.
Nii astume seal üheskoos -
mina ja minu vari.

Kuidas

Kuidas osata
Olla
Nii nagu Teie

Kuidas osata
Minna
Sinna kuhu lähete Teie

Kuidas osata
Tahta
Asju, mida tahate Teie

Kuidas osata
Olla
Keegi teine

Täna...

Ma tahaks küll,
kuid ei oska midagi öelda.
On vaid üks oskus mul -
mõelda.

Ma näen küll,
kuid ei oska edasi mõelda.
Nii polegi,
mul midagi öelda.

Trepp

Kaotasin ära võtme -
istun väljas trepil.
Peas keerleb mõte,
kas leidub kotis küüneviil.

Naabermaja valgustatud aknad
vaatavad, kuid on vakka.
Laternapostidki uninuvad -
pole öelda neil miskit tarka.

Jalge eest mööduv põrnikas
mul sõbralikult lehvitas.
Nii jahe õhk ja une oaas
viimsegi mõtte uinutas.

Lõpetamata...

Ta langeb,
kuid ei kuku.
Ta nälgib,
kuid ei hukku.
Ta haavab,
tegemata viga.
Ta kõnnib,
mööda väänatud rida.
Ta teab,
mis on eluiga.
Ta...

Viis...

Viis viimast
Esimene eksija
Teine tulevik
Neljas naaber
Seitsmes sekund
Kolmas kordus
Kaheksa kahvlit
Viies vastane
Kuus kooslust
Üheksas ütleja
Kümnes käsk