Viisi

Aasal lendlevad kiilid
On piimavuntsid meie siilil
Sillutab vihmauss teed
Koos mullamutiga nad rajavad uut paleed
Linnuke oksal kädistab sirts-sirts
Rohu seest lauluga vastab rohutirts
On ööd pikad ja nii soojad
Puhtust, õnne hinge toovad
Tolmu alla vaikselt mattub vana riiul
Nii viimast suvist viisi mängib mu viiul

Gravel

Vahtisin tuult
ja kuulasin Kuud.
Nägin üht ja veel palju muud.

Seisin pikali
ja kõndisin tagurpidi.
Naersin nagu oleks olnud kõdi.

Jalutasin teekannuga
ja kirjutasin veega.
Sain sina-sõbraks kruusateega.

Tahaksin

Tahaksin öelda tuhat asja -
Ütlemata
Tahaksin olla tuhandes kohas -
Olemata
Tahaksin naerda tuhat tundi -
Naermata
Tahaksin magada tuhat ööd -
Magamata
Tahaksin kuulata tuhat lugu -
Kuulamata
Tahaksin kallistada tuhandet hinge -
Kallistamata
Tahaksin -
Tahtmata

I want

Kirssidega tuttav
pangega ruttab.
Kuhu mujale kui sohu.
Nohu.
On mul.
Sul ka -
Sa lihtsalt veel ei tea.

Ei midagi muud

Võib katusel seista
või end hingetuks joosta.
Siis kui midagi head pole loota
vaid magama heita.

Võib murul lesida
või aasal kirjut liblikat püüda.
Siis kui midagi pole vaja küsida
vaid mõttes hüüda.

Võib hoida peos tuult
või öösiti vahtida kuud.
Siis kui midagi paitab su huult
ei vajagi sa midagi muud.

Olemine

Ma lugesin,
kuid mõte uitas liialt.
Ma jooksin,
kuid seegi tundus liiga aeglane.
Ma karjusin,
kuni hääl kadus ära.
Ma nutsin,
kuni pisarad said otsa.
Ma magasin,
kuigi tegelikult olin üleval.
Ma rääkisin,
kuigi tegelikult vaikisin.
Ma ikka veel ootasin.
Kuni lõpuks siis taipasin,
et olin juba ammu kohal.